PÄÄSTEAMET: Küttehooajaks peavad korstnad ja lõõrid puhtad olema

Tuleohutuse seaduse järgi tuleb kütteseadme korstnat ja lõõre igal aastal vähemalt korra puhastada. Kuid tihedama kasutamise korral tuleb neid ka tihedamini puhastada. Tähtis, et lõõrid oleks puhtad ning sellega välditud tahmapõlengute tekkimine. Eramajade korstnaid ja lõõre tohib ise pühkida, kuid kord  5 aasta jooksul peab seda tegema kutsetunnistusega korstnapühkija. Kortermajade ja ridaelamute korstnaid peab igal aastal hooldama korstnapühkija. Ametimees puhastab ja vaatab kütteseadmed üle, teeb parandust vajavate vigade kohta ettekirjutused ning väljastab tehtud tööde kohta akti.

Kel aga korstnapühkija juba käinud ja lõõrid puhtaks tehtud, sellele mõned soovitused. Kui küttekollet ei ole pikemat aega kasutatud, ärge laduge esimesel kütmisel ahju- või pliidikollet pilgeni puid täis. Esialgu pange väike kogus pilpaid või paberit, et küttekolde käigud ja korsten üles soojendada. Nii tagate, et esimesel kütmisel ahi suitsu sisse ei aja. Ja veel, küttekollete siibritel on kaks asendit, kas kinni või lahti ning kütmise ajal siibrit poolkinni hoida ei tohi. Tõmbe takistamine põhjustab ebatäielikku põlemist, mille tagajärjel kulub sooja saamiseks rohkem küttematerjali ja lõõrid tahmuvad kiiremini. Sama tagajärg on kütmisel märgade puudega.

Marek Kiik
Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht

 

 

Jaga